Milliseid toetusi, subsiidiume ja kompensatsioone looduse kaitsmiseks makstakse?
-
Looduskaitse
- Looduskaitse ajalugu
- Eesti looduskaitsesüsteem
- Looduskaitselised toetused ja nende taotlemine
- Natura 2000
-
Rahvusvahelised lepped ja organisatsioonid
- Ramsari konventsioon
- Berni konventsioon
- Euroopa kaitsealade diplom
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
- Bonni konventsioon
- EUROBATS leping
- Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (AEWA)
- Vaalapüügi reguleerimise konventsioon
- CITES konventsioon
- Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon
- Rahvusvahelised merede kaitse kokkulepped
- HELCOM
- Århusi konventsioon
- Rahvusvahelised kalanduskokkulepped
- Rahvusvahelised sisevete kaitse kokkulepped
- Maailma Looduskaitseliit (IUCN)
- Euroopa keskkonnaagentuur ja EIONET
- EUROPARC Federation
- GBIF
- Seire ja indikaatorid
- Andmebaasid, levikuatlased, muud andmeallikad
- Looduskaitse statistika
Riik maksab looduse kaitseks ja säilitamiseks mitmeid toetusi ja kompensatsioone. Osa neist on tegevustoetused, osa kompenseerimised koosluste majandamata jätmise eest
Looduse kaitsmiseks makstakse Eestis mitmeid toetusi ja kompensatsioone nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu (EL) vahenditest. On nii tegevustoetusi (nt poollooduslike koosluste hooldamise toetus), majandamata jätmise kompensatsioone (nt Natura 2000 erametsamaa toetus) kui ka maksusoodustusi (nt maamaksusoodustus ja -vabastus kaitstavatel objektidel).