Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
-
Looduskaitse
- Looduskaitse ajalugu
- Eesti looduskaitsesüsteem
- Looduskaitselised toetused ja nende taotlemine
- Natura 2000
-
Rahvusvahelised lepped ja organisatsioonid
- Ramsari konventsioon
- Berni konventsioon
- Euroopa kaitsealade diplom
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
- Bonni konventsioon
- EUROBATS leping
- Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (AEWA)
- Vaalapüügi reguleerimise konventsioon
- CITES konventsioon
- Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon
- Rahvusvahelised merede kaitse kokkulepped
- HELCOM
- Århusi konventsioon
- Rahvusvahelised kalanduskokkulepped
- Rahvusvahelised sisevete kaitse kokkulepped
- Maailma Looduskaitseliit (IUCN)
- Euroopa keskkonnaagentuur ja EIONET
- EUROPARC Federation
- GBIF
- Seire ja indikaatorid
- Andmebaasid, levikuatlased, muud andmeallikad
- Looduskaitse statistika
Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel.
Kaitsealused liigid jaotatakse kolme kaitsekategooriasse. I kaitsekategooriasse kuulub 64 liiki, II kaitsekategooriasse 267 liiki ning III kaitsekategooriasse 237 liiki.
Kaitsealuseid kivistisi on I kaitsekategoorias 5 ja II kaitsekategoorias 3.
Viimati muudetud: 29.08.2023